Puudega laste tugiteenuste juht Marta Rohtla kirjutas TAI kodulehel sellest, et käesoleva aastaga lõppeb projekt, millega toetati kohalikke omavalitsusi tugiteenuste osutamisel raske ja sügava puudega lastele. Kuidas valmistutakse teenuste osutamiseks projekti toeta ja millised on peamised väljakutsed? Huvitav lugemine, toome teieni kokkuvõtte.
Alates 2015. aastast on Eestis olnud võimalus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel osutada raske ja sügava puudega lastele täiendavalt tugiteenuseid. Esimestel aastatel osutati teenuseid sotsiaalkindlustusameti kaudu, kuid alates eelmise aasta jaanuarist jäid teenuseid korraldama ainult kohalikud omavalitsused (KOV). Toetusi makstakse fondist kokku 13 600 000 eurot. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on sõlminud toetuse kasutamiseks 2022. aasta lõpuni lepingud 76 kohaliku omavalitsusega, kus elab raske ja/või sügava puudega lapsi. Märtsi seisuga 2022 on 74 kohalikku omavalitsust perioodi peale kokku kasutanud toetust seitsme miljoni euro ulatuses. Toetuste abiga saavad kohalikud omavalitsused osutada raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Need on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused, mida osutatakse asjaomase korra alusel. ESF-i toetust ei pea kasutama, kui omavalitsus tuleb teenuste rahastamisega ise toime.
Projekti edusammud
Igas maakonnas on teenuseosutaja, kellega on kohalikul omavalitsusel võimalik teha koostööd. Mitmed KOV-id on sõlminud koostöölepingud samade teenuseosutajatega, kes aastatel 2015–2020 osutasid laste teenuseid SKA hanke kaudu. Leitud on ka uusi koostööpartnereid, kuid enamasti püüavad omavalitsused teenuste osutamisega ise toime tulla. Omavalitsustel tuli täiendada sotsiaalhoolekandelise abi osutamise korda, sest toetust taotledes tuli esitada
ka asjaomane kord, mille alusel laste tugiteenuseid kohalikus omavalitsuses korraldatakse. Kõik projekti toel teenuseid saavad lapsed on kohaliku omavalitsuse vaateväljas. Igale lapsele on koostatud juhtumiplaan ja hinnatud tema abivajadus. See annab kohalikule omavalitsusele tervikpildi lapse teenuste ja lisatoe vajadusest ning loob ja hoiab kontakti perega. SKA-s töötavate projekti koordinaatorite sõnul on kohalike omavalitsuste otsused ja tugiteenuste korrad muutunud iga aastaga aina sisukamaks. Nii KOV-ide kui ka lapsevanemate pöördumised projekti tiimi poole on 2021. aasta algusest kuni praeguseni järjepidevalt vähenenud, sest koostöö on välja kujunenud ja teekonnal teenuseni pere iga kord nõustamist ei vaja.
Mis saab edasi?
Projekti lõppemise tõttu näevad kohalikud omavalitsused, et aina rohkem on vaja valdkondade koostööd. Projekti toetusest kasutatakse kõige rohkem raha tugiisikuteenuse osutamiseks, seetõttu on suurenenud haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöö. Detsembris 2021 edastas sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste tiim kohalikele omavalitsustele küsimustiku, et saada ülevaade, kuidas KOV-id on valmis muudatuseks. Vastused saadi 33 KOV-ist. Vastanute sõnul teatakse, et projekt lõppeb. Eelmise aasta lõpus oli 18 KOV-i juba teinud ettevalmistused, et ESF-i toetuse lõppedes lastele tugi tagada. Kõik vastajad leidsid, et hiljemalt tänavu sügiseks peab olema tegevuskava tehtud ja lahendused leitud. Samuti leiti, et kohalikud omavalitsused peavad tugiteenuste süsteemi arendamiseks vaatama vajalikke muudatusi koos hariduse- ja sotsiaalvaldkonnaga lõimitult ning planeerima eelarvelisi vahendeid. Sotsiaalkindlustusameti rolli nähakse peamiselt toe ja nõustamise ning infovahetuse tagamisel. Lugu ennast saab täismahus lugeda siit https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/omavalitsused-valmistuvad-puudega- laste-tugiteenuste-projekti-loppemiseks
