Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti ühiskonnas arutatud vajaduse üle leevendada üha kasvavat hoolduskoormust, valmistuda vananeva ühiskonnaga seotud väljakutseteks ning luua tõhusam pikaajalise hoolduse süsteem.
Selle aja jooksul on ellu viidud katseprojekte, koostöös sotsiaalpartneritega välja töötatud lahendusi praeguse olukorra parandamiseks ning esitatud memorandumeid Vabariigi Valitsusele. Nende aastate jooksul on loodud hoolduskoormusega inimesi toetavaid meetmeid, näiteks päeva- ja nädalahoiuteenus psüühilise erivajadusega inimestele, tasustatud puhkus sügava puudega täisealise isiku pereliikmele või hooldajale jms.
Samuti saadeti 2021. aasta lõpus Riigikogu menetlusse sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis plaanide kohaselt jõustub 2022. aastal. Eelnimetatud eelnõus esitatakse esimest korda pikaajalise hoolduse mõiste, täpsustakse kohalike omavalitsuste rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, muudetakse perekonnaseaduse sätteid, et vabastada teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ülalpidamiskohustusest jpm.
Järgmise sammuna esitab Sotsiaalministeerium 2022. aastal kooskõlastusringile kaks pikaajalise hoolduse korrastamist puudutavat seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK). Esimene neist on käesolev dokument. Teine VTK on plaanis esitada kooskõlastusringile 2022. aasta sügisel ning selles käsitletakse teenuste puudest lahtisidumist, hoolduse koordinatsiooni põhimõtteid ja osapoolte rolle, proaktiivse abi osutamisega seotud andmevahetuse jms teemasid.
Lisaks VTK-dele esitatakse valitsuskabinetile kaks memorandumit – juunis sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integratsiooni puudutavad ettepanekud ja oktoobris ettepanekud pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on oluline rõhutada, et planeeritavad tegevused võivad edasi lükkuda, kui Sotsiaalministeeriumi tööplaanis tehakse muudatusi seoses Ukraina põgenike kriisiga.
Käesoleva VTK-ga soovitakse lahendada:
1) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisega
2) hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamise ja sotsiaalsete garantiidega seonduvat.
