Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kutsus eile pikaajalise hoolduse ümarlauale kolm ministrit ja ministeeriumite esindajad, et arutada, kas ja kuidas jõuda sotsiaalvaldkonna täiendava rahastuseni ning milline pikaajalise hoolduse rahastusmudel sobib kõige paremini Eestile.
Arenguseire Keskus tutvustas kohtumisel riigikogu tellitud raportit „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035″. Raport toob välja, et pikaajalise hooldusega seotud kulud on ühiskonnas peidetud. „Kuna lähedased enamasti ei suuda tasuda hoolduse eest, tuleb jääda abivajaja eest hoolitsemiseks tööturult kõrvale,” ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Pärast hooldusperioodi lõppu on abiandja ise tihtipeale sattunud abivajajate hulka, sest on nii füüsiliselt kui vaimselt kurnatud. Samuti on ta rahaliselt kehvemas seisus, kuna tööstaaži katkemise tõttu jääb ka pension keskmisest väiksemaks. Eesti riik panustab praegu pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Praegu ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas. Soovime rakendada juba järgmisel aastal komponendipõhist rahastusmudelit ja juba sel aastal viia valitsusse eelnõu koos rahavajaduse taotlusega.” Kuskilt tuleb leida 50 miljonit. Ministri sõnul otsitakse lahendusi, et tulevikus kataksid riik ja omavalitsus inimese pensionist üle jääva hooldekodu kohatasu maksumuse ehk inimene tasub ainult majutuse ja toitlustuse eest. „See esialgne sisulist muutust toov lahendus läheks riigile maksma umbes 50 miljonit eurot aastas.” Sotsiaalministeerium on sel kevadsuvel ette valmistamas seadusemuudatusi, et leevendada hooldekodude kohatasu hinnatõusu ja lahendada pikaajalise hoolduse probleeme laiemalt. Eesmärk on suurendada ka omastehooldajate sotsiaalseid garantiisid. „Kindlasti tuleb lahendada üldhoolekande rahastamine nii, et inimeste ja nende lähisugulaste omaosalus oleks väiksem, praegu moodustab see 80% hooldekodu koha maksumusest. Paljud inimesed ei suuda sellist omaosalust maksta,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Sügisel peab sotsiaalkaitseminister koostöös riigihaldusministriga esitama valitsusele pikaajalise hoolduse rahastusmudeli ettepanekud. Kohtumisel arutati, kuidas jagada erinevate ministeeriumite rollid ja tööjaotus nii rahastuse stsenaariumite väljatöötamisel kui suhtlemisel ja läbirääkimistel kohalike omavalitsustega. „Kohalike omavalitsuste jaoks on pikaajalise hoolduse teema väga oluline, kuna rahvastik vananeb ja surve omavalitsuste eelarvetele seoses pikaajalise hoolduse teenuste osutamisega kasvab pidevalt. Praegu rahastavad üldhooldusteenust teenuse saaja, tema lähedased ja kohalik omavalitsus. Ootame riigi abi ka professionaalsete teenuseosutajate ettevalmistamisel, sest tihti ei ole probleem mitte rahas, vaid inimeste puuduses,” ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
